Küsimused mida küsitakse sageli


Miks autotootja ei paku “optimeeritud” sõidukeid?

Vastus on lihtne: ärilisest seisukohast lähtudes lastakse sama mootor turule erineva võimsusega (Hj) erinevates pöördemomentides, andes seega tootjale võimaluse laiendada oma valikut; seevastu tehnilisest seisukohast lähtudes eeldab tootja aga seda, et autot hakatakse kasutama erinevatel laiuskraadidel erinevate “omadustega” kütusega ning seetõttu on vaja pakkuda kompromissi selliste originaalparameetrite kindlaksmääramisele, mis hakkavad toimima peaaegu ühtemoodi igal pool.
Seetõttu on meie missiooniks pakkuda oma klientidele võimalust saada paremat, aga ka kohandatud sooritusvõimet mis tahes sõiduki puhul: suurem pöördemoment väiksemal pöörete arvul parema kiirenduse saavutamiseks või pehmem ümberkaardistamine, et vähendada kütusekulu. Mõistagi teostatakse kõik meie seadistused järeleandmisi tegemata sõiduki ohutusele, mehhaaniliste ja elektrooniliste komponentide elueale ning asjakohaste saastevastaste määruste nõuetele.


 Miks on optimeerimine soovitatavam kui eraldi lisaseade (box)?

Lisaseadme abil on võimalik muuta vaid teatud parameetreid. Võimsuse kasv toimub sissepritserõhu tugeva tõstmise ja pritsekestuse pikendamise teel. Optimeerimisel saavutatakse mootori juhtimise 3D välju reguleerides märgatavalt täpsem lõpptulemus. Lisaploki abil on võimatu ka sõiduki käigukastitüüpi arvestada. Sõiduki optimeeerimisel programmeeritakse teatud sõidukitesse ka käigukasti juhtplokk.

Lisaseadmete probleem on ka see, et need töötavad ilma ülelaadimisrõhu lisamiseta. Seetõttu jääb ainukeseks võimaluseks, kuidas võimsust lisada, sissepritserõhu tõstmine. See omakorda koormab eriti pritsepumpa ja injektoreid.

Sissepritseaja pikenemine omakorda tõstab põlemisruumi, väljalaskekollektori ja turbokompressori temperatuure. Sageli mõeldakse, et turbokompressorit koormab lisaplokk vähem kui optimeering. Tegelikult mõjutavad kompressorit rohkem lisaploki kõrgemad temperatuurid kui selle natuke kõrgemad pöörded. Heitgaasi tõusnud temperatuuridele peab kompressor mõõdukalt vastu. Lisaploki tõttu kerkiv põlemisruumi temperatuur aga tekitab palju kiiremini kahju silindrikaanele ja kolbidele.

Optimeerimise abil on võimalik ka madalamaid pöördeid reguleerida. Lisavõimsusest on kasu eriti ühtlasel maanteesõidul: aeglastest sõidukitest möödasõit on ohutum ja vaevatum. Lisaplokiga varustatud sõiduk selleks võimeline pole, kuna madalamatel pööretel töötab see nagu ennegi, kuna õhuülejääki pole ega mootor suuda lisakütust ära kasutada. Lisaplokk hakkab mõju avaldama alles 70–80% koormuse juures. Praktiliselt on lisaplokiga autode puhul võimalik lisavõimsust nautima hakata alles gaas põhjas sõites.

Lisaplokiga sõidukiga saavutatakse teatud juhtudel peaaegu samasuguseid tippvõimsusi nagu optimeeritud sõidukiga, kuid märgatavalt kitsama ulatusega pöörete ja võimsuse korral. Lisaploki abil saavutatud tippvõimsused on paberi peal enam-vähem samad nagu nt standardprogrammeeringutes, kuid koormavad mootorit rohkem kui optimeerimine. Niisugune sõiduk ei saavuta optimeeritud sõiduki paindlikkust ega selle väände- ja efektiivsusala ole ka sugugi sama lai.

Kuna kõiki tervikut mõjutavaid parameetreid pole võimalik reguleerida, on mootorijuhtimiskaartidel lõpptulemuseks vaevalt et parimad näitajad. Nende parameetrite reguleerimine õnnestub ainult mootori juhtplokis ja selle sees oleval mälukivil. Otse mootori juhtplokki, mootori mälukivile tehtav ümberprogrammeerimine koormab sõiduki mootorit ja jõuülekannet palju vähen kui nn lisaplokid.


Kuidas mõjutab optimeerimine mootori ja jõuülekande kestvust?

Pärast optimeerimist koormab mootorit ja jõuülekannet rohkem ainult täisgaasiga sõit. Tavalise igapäevasõidu ajal aga on selline lisakoormus ainult juhuslik. Tavalisel kasutamisel pole seega olulist mootori ja jõuülekande lisakoormust märgata.


 Kuidas optimeerimine tunda annab?

Väändemomendi kasvu tõttu annab vahe end tunda juba madalatel pööretel, st auto muutub märgatavalt paindlikumaks. Ka möödasõidukiirendusel on vahe esialgsega võrreldes tunduv. Peale selle kasvab ka tippkiirus ning mõnedes autodes on võimalik programmeerimise ajal ka tippkiiruse piirang maha võtta.